Kyyks viskab villast

viimaseid sooje peakatteid enne suurt suve

2007-05-10T09:25:00.000+03:00

Sedapuhku proovisin beežikat "perus-pipot" valge peene mohääriga spiraalselt üle heegeldada, saamaks midagi dekoratiivkapsa stiilis. Välja tuli hoopiski moodsam variant parukast, millega võiks ehk Briti parlamendis esineda.

Tegelikkuses siiski üsna kantav müts, ma sobitasin seda talvel suure villase õlarätiga ja täitsa toimis.

uus kallim

2007-05-09T11:16:00.000+03:00

Jutt õige kallis Siuu, flirdin siin jah oma uue kullakesega, kes muuseas sinu oma kaim (EOS 400D). Ütleme nii et tehti pakkumine, millest oli raske keelduda :)

Eks vähe keeruline ju ennast mitme armastuse vahel jagada ole, aga ma olen niikuinii hoogude kaupa toimija, nii et vahepeal vildin ja klõbistan vardaid ja vahepeal otsin kaadrit.

Aparaadist olen küll vaimustuses, mängime siin Kukliga kodustes oludes ja igapäevaste vahenditega glamuur-stuudiot :)

Olen esimeste pildistamiskäikude saaki riputanud ka Nagisse, aga harjutamist/harjumist on veel palju ning loomulikult kerkib mul kohe pulss, kui fototarvete saidile satun, sest eks üht-teist taha ju veel ostmist. Kuna digisensori mõõt kuivatas mu vana hea 24-85 nurga lootusetult kokku, siis hankisin laiemate vaadete tarvis Sigma 10-20 ja olen kole rahul.

oliivid ja kirsid

2007-05-08T22:08:00.000+03:00

Pildistamispõud on ometi otsa saanud. Nüüd siis püüan vahepeal valminud kraami jälle välja otsida.

Kõigepealt meisterdasin ma endale vabas vormis heegeldet topi aga ma tegin selle ikka nii vabalt, et ei mahtunud ise enam pärast sisse ära. Ja sellistel puhkudel on ikka tore, kui sul on pisut pisem õde käepärast võtta. Ta on saanud endale ka need kudumid, mis ma kogemata kombel väikseks olen pesnud :)

Top on selline sambla ja kanarbikuhõnguline, veidi mohäärine ja veidi efektlõngaline. Inspiratsiooni sain jaapanlanna Mitsuko Tonouchi töödest, mis on lihtsalt olivalised. Oliivroheliste toonide vastu on mul juba pikemat aega nõrkus, küllap järgneb khaki ja kamuflaaži laine ;)

vahvat vilti

2007-03-02T14:24:00.000+02:00

Mu enda tegemiste kajastamine on hetkel pildistamispõua tõttu veidi soikunud, sest kehva kvaliteediga fotot tõrguvad lausa mõlemad käed netti riputamast :) Loodan et asi peagi paraneb...

Seniks imetlege meistrite loomingut. AIKA FELT WORKS nimeliselt lehelt leidsin põnevaid näiteid, kuidas kasutada viltimise juures vanu sahtlipõhja peidetud pitslinikuid.

vannimütsiga külmalaines

2007-02-11T14:33:00.000+02:00

Mäletate ju neid uhkeid lilledega vannimütse, millega peenemad prouad vanasti pesuruumides patseerisid. Mulle tulid need kohe meelde, kui mu uus peakate ilmet hakkas võtma. Tegin nimelt eelmiseks suusahooajaks jopega klappiva musta-rohe-triibulise "perus-pipo" aga tänavu tundus see tiba suurevõitu ja igav kah. Tahtsin saada miskit veidi skulpturaalsemat :) Heegeldasin siis kahes kihis volange pipole peale ja tuligi... vannimüts.

Käisin mütsi ka kohe suusakuurortis tuulutamas ja asi täitsa toimis (loe: pidas tuult ja hoidis sooja). Radadele ma teda ei lasknud, sest ettevaatliku inimesena eelistan ikka kiivrit -- katkikukutud luud-kondid paraneksid ju enamasti ikka millalgi ära aga kohe kuidagi ei tahaks mingi käbara pärast hiljem kogu elu rumalat juttu ajada.

p.s. Täpsemat õpetust selle mütsi tegemisest saate lugeda Harrieti blogist. Laenutasin neile oma mütsi, sest neil on nii kaunis modell ;)

lume ootus

2007-01-10T00:37:00.000+02:00

Talve ärajäämine hakkab üha süngemaks ja porisemaks tegelikkuseks saama ning selle jubeda tundega võitlemise käigus leidsin pildi ühest valgest sallist. Selle salli puhul proovisin ära (tänu valge lõnga jääkidele)värvivaese vabaheegelduse ning pidin nentima, et valgel ja valgel on väga palju vahet ja mängima hakkab hoopis enam läige, faktuur, valgus ja vari.

Absoluutselt teemavälise vahemärkuse korras olgu nenditud, et inimese nägemine võib küll olla piiratud ja subjektiivne, kuid ületab enamuse planeedi teiste asukate visuaalse taju võimed ühes kindlas alas: inimene suudab eristada tunduvalt enam ühe tooni varjundeid (erinevaid heletumeduse astmeid).

veel veidi nuno salle

2007-01-05T17:08:00.000+02:00

Nuno lugu sai minu jaoks alguse üsna hiljuti. Kui ma suvel viltimist avastades endale mütsiviltimise kursuse leidsin, siis hakkas mulle silma ka Piret Valgu nuno-vildi koolitus ja suvises uimerdamises mõtlesin, et mis see kaks kursust siis ikka ära ei ole. Kui hilissügis kätte jõudis, pidin küll vahel kurve kahel rattal võtma aga nuno-kursus sai käidud ja tulemused ärkavad mu öiste viltimistuuride ajal vannitoa põrandalt põnevale elule.

Viltimise ja eriti erinevate materjalide kokkuviltimise juures vaimustab mind just üllatusmoment: peaaegu mitte kunagi ei või päris viimase vindini ette ennustada, milline asi lõpuks välja tuleb (eriti algajana). Nii ei pruugi see olla sobilik tehnika neile, kes väga üllatusi ei oota :) See muide tuli välja ka kursusel, kus taiesed vahel tegijaile vimkasid viskasid. Aga tsiteerides klassikuid – igast defektist võib tekitada efekti...

Kursusel oli vahvaks asjaks (lisaks sümpaatsele juhendajale ja toredale õppurite seltskonnale) see, et nuno-vilt on väga tegija nägu, minu meelest rohkem kui mõni teine käsitööliik. Mõne tööd tulid õrnad kui udu ja minu omad näiteks pigem tugevamad ja faktuursemad aga eks ma algul tundsin õrnemate materjalide vastu ka veidi aukartust. Nelja koolituspäeva lõpetuseks panime proovitööd üles ja pilt oli ikka väga kirju.

Innustununa olen ise edasi mässanud ja nii mõnigi sall on valmis saanud. Lisaks padi ja nipet-näpet. Hetkel on mul probleeme vaid kaamose käes pildistamisega, sest tubased pildid tulevad ikka jube hambutud. Need sallid on aga juba minu juurest edasi rännanud nii et paremat jäädvustamisaega oodata kah ei saa :)

kusti emale

2007-01-03T00:55:00.000+02:00

Kusti ema on mu kallis sõber juba pikki aastaid. Oleme koos turninud nii kaljudel ja liustikul kui ka tundmatuis linnalabürintides ja me ei olegi seejuures läinud lootusetult riidu ning vandunud et: ei iial enam, sinuga ma reisima ei lähe! Kahjuks ei ole meil veel niipeagi lootust, sest "rännumeestest sirgusid emad" ja meie poisiklutikesed on veel pisikesed, mistõttu tühipaljas tööl käiminegi nõuab kombineerimist. Lootust ei tohi aga kaotada.

Seniks meisterdasin sõbrale vonklevate rännuteedega kaunistet salli, las ajab reisutuhina peale. (Modelliks on selle toote puhul taas mu õde aka tädi Kukkel).

lindude imeline ilm

2007-01-02T19:50:00.000+02:00

Täna tahaksin tutvustada kunstnikku, kes võrratult ühendab oma töödes viltimise ja tikkimise. Renee Harris tõestab, et maalimiseks pole tarvis pintslit ega värvipurke. Ta jutustab muinasjutulisi lugusid võrratutest lindudest.

kolmas silm

2007-01-02T01:06:00.000+02:00

Sellesinatse viltimiskatsetuse eesmärgiks oli proovida nii kontrastseid toonivaheldusi, kui ka sujuvamaid gradatsioone. Toonide sulandumine on märgviltimise puhul palju hõlpsamini tehtav kui selgete piirjoonte saavutamine, samas leidsin netist soomlanna Karoliina Arvilommi kaunid tekstiilid, mille puhul tundub lausa uskumatu, et viltimisnõela kasutatud ei ole. Täpseid juhiseid sääraste esemete valmistamiseks pole ma veel leidnud, kuid minu mõistmist mööda on tegu erinevate detailide eelviltimisega.

Viltisin ka oma taiese keskosa mõnda aega eraldi ja püüdsin selle hiljem ühendada raamiva heledama osaga. Ühendus jäi kahjuks pisut ebaühtlane, mispeale võtsin ikkagi välja nõela ning viltisin õhematesse kohtadesse lisaks. Sattusin aga hoogu ning peagi tekkisid mu pildile kiired ja ristimärgid, justkui oleks neil mingi oma plaan.

Lõpetuseks lasin pesumasinal kogu pilti veel pisut ühtlasemaks vanutada. Algne suurus oli ca 70x70 cm ja pärast kõiki viltimisi jäi järele umbes 40x40 cm.

Mulle tundus et see silm lausa igatseb meie tegemiste ühe valvata ning ma riputasin ta esikuseinale (täpsemalt: lõin kahest nurgast naelaga seina :) Tundub, et silm on rahul ja meie elu on samuti rööbastel!

sall emmele

2006-12-29T21:09:00.000+02:00

Sellise salli tõi päkapikk tänavu mu emmele. Nuno-viltimise ehk siis kangaga kokku viltimise abil valmistatud rõivatüki põhjaks on õhuke siidshifoon ja mustriks villast heiet ning lõnga. Lõpuks puistasin veidi pärleid ka sekka ja valmis saigi.

ükssarvik

2006-12-28T11:54:00.000+02:00

Ühel sügisesel laupäeval oli mul tore võimalus õppida viltimist Tallinna Rahvaülikoolis Liina Veskimägi-Iliste käe all. Teemaks oli vildist müts ja minu oma sai sisemisel küljel rohelisekirju ja rohelise sarvega.

Aega kulus koos sissejuhatava jutu ja muidu uudistamisega 4 tundi. Minu müts selle ajaga päris valmis ei saanud, sest selgus et valge vill kippus värvitud villaga võrreldes aeglasemalt tegija kätele alluma, ehk siis vajas pikemalt masseerimist. Viskasin märja mütsihakatise kilekotti ja tegin lõpliku vanutamise kodus.

Praktilisest vaatepunktist sel sarvel ju suurt väärtust pole, ukseauku jääb kinni ja autosse ei mahu hoopiski aga tänu sarvele ilmnes mütsil väga tarvilik lisaväärtus – ideaalne kohvikannusoojendaja presskannu puhul :) Selleks me mütsi praegu kasutamegi.
Pean plaani välimisele küljele nõelaga veel mingeid mustreid viltida, nii harjutamise mõttes.

samblast sall

2006-12-28T00:28:00.000+02:00

Umbes aasta tagasi veeretasin käes erinevaid lõngakerasid ja mõtlesin, et tahaks kuidagi niiviisi heegeldada, et mingeid reegleid ega mustreid polekski. Et nagu parasjagu torust tuleb...

Miskit asjalikku neist katsetustest tol hetkel välja ei tulnud aga nagu ma varemgi olen täheldanud– kui sul tekib mingi küsimus, siis peagi jalutab su juurde ka vastus.

Ei möödunudki palju aega ja vaikselt hakkasin leidma põhjatust internetist vihjeid vabastiilis heegelduse kohta. Päris tõsiseks läks asi hetkel, kui sattusin Manni sallidele ja armusin esimesest pilgust...

See samblatoonides sall on mu esimene vabaheegeldus ja tore äratundmine, et käsitööd ei tasu alati pressida lõigete ja silmustelugemise surve alla. Salli põhjaks on valgest Novita Woolist heegeldatud 10 karikakramotiivid ja nende peal looklemas kinnissilmuste või sammastena 5 erineva tooni, jämeduse ja karvasusega lõnga.

esimene pääsuke

2006-12-27T20:16:00.000+02:00

See au kuulugu mu esimesele omavalmistatud käekotile. Koti puhul on kasutatud mulle kõige enam meeldivaid tehnikaid, ehk siis heegeldamist ja viltimist (vanutamist). Valmis sai ta tänavu suvel.

Heegeldasin koti villaheidest, alustades koti põhjast. Kurvika kuju saavutasin erineva suurusega heegelnõelu kasutades. Kaunistuse heegeldasin kollase heidega ja seejärel vanutasin sooja vee ja seebi abil koti veidi toekamaks ja pisut karvaseks. Harrietist pärit kotisangad on mugavad, sest võimaldavad kasutada kotti ka üleõla kantavana.

kui enam ilma ei saa hakkama, siis ...

2006-12-27T19:49:00.000+02:00

Võõristasin veebis päeviku pidamist küll veidi, kuid ometi leidsin selle olevat mugavaima viisi oma tite kasvamise kroonika tarvis. Ja nende tuttavate elu, kes samamoodi pisiperele pühendudes, enam ammugi kohvitassi ääres jutu veeretamiseks aega ei leia, on tänu bloogimisele lähedane ja põnev.
Lisaks mõnele toredale pereblogile olen leidnud väga palju huvitavat ka käsitöö blogidest ning mida aeg edasi, seda enam olen tundnud, et mu oma kätega tehtud asjakesed, vääriksid samuti pisut jäädvustamist. Tihti on nad minu juures ju vaid viivu – selle magusa aja, mil kellelegi näiteks kingitust meisterdan – ja samas tunnen nendega kummalist kokkukuulumist ka palju hiljem. Siis kui kallis kingisaaja loodetavasti juba salli kaela on sättinud :)
Peale selle leidub interneti avarustes palju põnevat, mida vahel uuesti ja põhjalikumalt vaataks või teistelegi soovitaks. Ka sellise info säilitamiseks on netipäevik mugav võimalus.
Eriti suureks lemmikuks ja inspiratsiooniallikaks on mulle olnud Manni blogi. Tänusõnad talle supertöö eest! Õnneks on ta lati nii kõrgele seadnud, et ülejala blogi teha oleks suisa piinlik.